KAHEKSA!

Et eelmine postitus algas täpselt samuti, siis taaskord kuu on möödas ja vahepeal kadus aeg nõnda kiirelt käest, et ei jõudnudki siia rohkem mõtteid jagama. Linnutiivul möödunud ajal on väike Suslik saanud ka kuu võrra vanemaks - KAHEKSASEKS!

Mis siis meie koduses elus selle pisikese tegelasega ka uut on? Et püsti ajas ta ennast juba ka eelmisel kuul, siis nüüd on ta tasakaalu hoidmises juba päris osav ja naljalt ümber ei kuku. Isegi nö alla tagasi oskab tulla kui tahab. 

Ja istuma hakkas samuti iseseisvalt. Olid S'iga kahekesi kodus ja kui mina ka tagasi tulin, istus poiss ise kenast. Ega S ei saanud arugi, et see mingi uus oskus on, sest tema arvas, et see normaalne. Nüüd istub teinekord täitsa tükk aega omaette ja toimetab vaikselt. 

See omaette mängimine on üldse üks ilus oskus. Annab natukene vabadust mulle lihtsalt olemiseks. 

Kui kiired võivad olla ühe käputava kaheksakuuse liigutused... mul polnud varem aimugi. Piisab vaid hetkest, mil tähelepanu kaob ja juba on ta läinud. Ega tegelt Suslik suur pahanduste tegija ei ole. Teinekord lihtsalt tahaks minna sinna, kuhu ei tohi. Näiteks riiuli najal turnida või seinapeeglit patsutada. 

Igasuguseid beebide snäkke sööb ka kenasti, nii nagu peab. Kui ainult kõik kohad pärast ei kleepuks ja mustad ei oleks. Aga see on juba natukene rumal lootus...