Elu muutused suslikuga

Uhh, aeg lendab! Alles ta sündis ja varsti saab juba kuu ajaseks. Eneselegi üllatuseks avastasin täna maal asju lahti pakkides, et mu öökapilt on kadunud raamatud ja ajakirjad, asemel tekkinud gaasirohud ja muu beebikraam. 

Meie pisike suslik on õnneks üks ütlemata hea laps. Magab öösiti pikalt ja korralikult ning pärast söömist magab sügavalt edasi. Mõnel ööl on gaasidega kimpus, aga siis vaikselt vigiseb ja võitleb nendega. Ei nuta ega karju. 

Eile maale sõites oli ta küll autos nendega hädas ja andis sellest ka häälekalt märku ja vaene S, kes koos suslikuga taga istus. Tal tahtis suurest kurvastusest süda lõhkeda ja nii abitu tunne tekkis. 

Iga päevaga kasvab pisikeses soov maailma üha rohkem avastada ja seda kõike kõrvalt vaadata on nii huvitav. Õpin ja kasvan igapäev koos temaga. Nii maailma avastama kui ka iseennast tundma. Näiteks ei kujutanud ma ette, kui kiiresti võin ma närviliseks minna. Seda olen juba paaril korral tundnud, et tahaks olla rahulikum, aga kui su näljane laps karjub südantlõhestavalt ja kõik venib, siis teeb ikka närviliseks küll. Õnneks on suuremates kaubanduskeskusteks näiteks ema ja lapse toad, kus rahulikult kõhu täis süüa saab. Nii oligi eile Ülemiste keskuse ja üleeile Kaubamaja oma elupäästjaks. 

Igapäeva elu rutiinid on ka muutunud. Või õigem oleks öelda mu omasoodu kulgev argi elu on saanud mingi rutiini. Näiteks kui pisike hommikuti pärast söömist veel magama jääb, siis on see minu jaoks aeg, et rahulikult pesemas käia ja hommikusööki nautida ning ainus hetk mu päevas, kus üldse arvuti avada saan. Ja õhtuti sätin end magama siis, kui pisike magama läheb. Esiteks olen ma selleks ajaks ka ise väsinud, teiseks, kui istuksin kauem üleval, oleksin järgmine päev laip ja ka öine toitmine oleks kordades raskem. Nii siis lähen ma magama 10-11 vahel ja hommikuti ärkan 7-8 vahel. Muidugi on ka erandeid, kus magan koos suslikuga kümneni ja siis üritame koos päeva alustada. 

Need kolm nädalat on läinud aga välgukiirusel. Ta oleks nagu terve elu meiega olnud. Ma ei kujutagi oma elu enam temata ette. Meie väike maailm. 

Uhh, aeg lendab!