Otse põhisisu juurde

Postitused

Esiletõstetud

Tegelikult on ju ilus ja hea olla

Sattusin pühapäeva hommikul vaatama "Hommik Anuga". Mis sattusin, ise otsustasin, et vaatan, sest tahtsin. Ühesõnaga, vaatasin seda ja seal olid Sandra ja Jalmar Vabarna, kes alles hiljuti vanemateks saanud ja rääkisid sellest teekonnast. Ja mulle jäi nii pähe kõlama üks mõte, millele Sandra tähelepanu pööras.
Ta tundis oodates, et liiga palju on negatiivsust - kuidas kõik hakkasid rääkima sellest, kui õudne sünnitus oli jne. Ja ma ise olen tundnud seda just argipäevas. Ma olen nõus, et vahepeal ongi raske ja sellest tuleb ka rääkida, aga on inimesi, kes rõhuvad nii palju sellele, et osad inimesed jätavad mulje, nagu oleks kõik nii kerge ja räägivad siis koguaeg sellest, kui raske on. Aga ma ei ole kunagi mõelnud, et ma teen näo, et on kerge.


Ma lihtsalt olen otsustanud keskenduda positiivsele, sest see aitab mind palju rohkem. Ja ma tõesti ei mäleta, millal ma oleks lapsega koos magama jäädes nutnud. Võibolla, kui ta oli just sündinud, tal olid gaasid ja mina ei osanud sel…

Viimased postitused

Kui minisünnipäevad saavad läbi...

Kuidas minust hull õmblusmutt sai!

Aasta väikese inimesega!

VIIMANE MINI EHK 11 KUUD

Kuidas ma oma beebi oma voodisse magama panin?!

Kümme kuud unustamatuid seiklusi

Harilik argipäev Suslikuga

ÜHEKSA KUUD!

KAHEKSA!

Meie seitsmekuune naerupall!