Eesmärgid aastaks 2019
Olen olnud alati suhteliselt kehv uue aasta lubaduste andja ja seetõttu ei tee seda juba aastaid. Mu ainus lubadus ongi see, et ma ei anna ühtegi lubadust.
See aasta ma ei anna ka lubadusi vaid otsustasin seada omale hoopis eesmärgid, mille poole aasta jooksul püüelda ja pingutada.
Need ei ole midagi eriskummalist või konti murdvat, lihtsalt vajavad tööd iseendaga. Ja distsipliini, plaani ja järjepidevust.
Seega.
Esiteks, jõuda oma õmblemises nii kaugele, et ma julgeksin asju ka teistele teha ja nende eest raha küsida.
Selleks tahan ma minna mõnele kursusele, õppida uusi lõikeid ja õmmelda, õmmelda, õmmelda. Muidugi tähendab see ka seda, et ma pean selleks kõigeks rohkem aega leidma ja ka oma aega paremini planeerima, et seda kõike leida. Selleks on vaja kodus ka mingit paremat kohta, kui kõrge köögitöötasapind, sest muidu jääb lihtsalt selg nii haigeks, et ma ei tee enam midagi. Aga see tegevus meeldib mulle väga ja on minu lõõgastumise viisiks õhtul.
Teiseks, hakkan teadlikumalt tarbima.
See tähendab seda, et ma ei osta asju sellepärast, et ah tahaks. Jah, vahest võib osta midagi ilusat, lihtsalt sellepärast, et see on ilus ja meeldib, aga üldiselt tahan ma liikuda selles suunas, et kõik ostud on vajalikud, läbi mõeldud ja reaalselt põhjendatud. Sest, esiteks, on meil kodus väga palju asju ja ma ei taha, et näiteks mu laps kasvaks üles asjade külluses. Teiseks, on see ostusõltuvus suur haigus ja sellega tuleb tegeleda.
Kolmandaks, ma kavatsen koguda aasta lõpuks kindla summa
See summa on mul peas juba välja mõeldud ja ei ole hetkel kuigi suur. Seda sel lihtsalt põhjusel, et ma tean ja tunnen ennast ning kui ma sean mingi utoopilise summa, a'la 10000 eurot, siis see on ebarealistlik. Ma olen välja mõelnud, et aasta lõpuks tahan olla kõrvale pannud vähemalt 2000 eurot. Sinna läheb lisaks kõik see raha, mis on teenitud lisatöödega. Näiteks honorari põhised tööd. Ehk kõik minu tulu on ametlik ja maksustatud. Olen selles asjas väga põhimõtte kindel ja arvan, et aus olla sellistes asjades on väga vajalik, aga see on juba omaette teema.
Neljandaks, võtta rohkem aega endale.
Ehk siis võtta see aeg ja minna näiteks juuksurisse. Olen seda pikalt edasi lükanud, sest ei raatsi. Aga see raha kaob nagunii kuskile mujale ära. Ja ma olen seda väärt. Selle iseendale aja võtmise alla käib ka näiteks soov käia aegaajalt keraamikas. Või lihtsalt olla. Segamatult.
Viiendaks, see pole küll samast liigist eesmärk, aga teha kõike mida ma teen, suure pühendumise ja innuga.
Olgu selleks siis minu igapäevane põhitöö, lisatööd, lapse kasvatamine, õmblemine või kes teab, ehk mõni muu asi hoopiski, mis aasta jooksul mu teele satub.
See aasta ma ei anna ka lubadusi vaid otsustasin seada omale hoopis eesmärgid, mille poole aasta jooksul püüelda ja pingutada.
Need ei ole midagi eriskummalist või konti murdvat, lihtsalt vajavad tööd iseendaga. Ja distsipliini, plaani ja järjepidevust.
Seega.
Esiteks, jõuda oma õmblemises nii kaugele, et ma julgeksin asju ka teistele teha ja nende eest raha küsida.
Selleks tahan ma minna mõnele kursusele, õppida uusi lõikeid ja õmmelda, õmmelda, õmmelda. Muidugi tähendab see ka seda, et ma pean selleks kõigeks rohkem aega leidma ja ka oma aega paremini planeerima, et seda kõike leida. Selleks on vaja kodus ka mingit paremat kohta, kui kõrge köögitöötasapind, sest muidu jääb lihtsalt selg nii haigeks, et ma ei tee enam midagi. Aga see tegevus meeldib mulle väga ja on minu lõõgastumise viisiks õhtul.
Teiseks, hakkan teadlikumalt tarbima.
See tähendab seda, et ma ei osta asju sellepärast, et ah tahaks. Jah, vahest võib osta midagi ilusat, lihtsalt sellepärast, et see on ilus ja meeldib, aga üldiselt tahan ma liikuda selles suunas, et kõik ostud on vajalikud, läbi mõeldud ja reaalselt põhjendatud. Sest, esiteks, on meil kodus väga palju asju ja ma ei taha, et näiteks mu laps kasvaks üles asjade külluses. Teiseks, on see ostusõltuvus suur haigus ja sellega tuleb tegeleda.
Kolmandaks, ma kavatsen koguda aasta lõpuks kindla summa
See summa on mul peas juba välja mõeldud ja ei ole hetkel kuigi suur. Seda sel lihtsalt põhjusel, et ma tean ja tunnen ennast ning kui ma sean mingi utoopilise summa, a'la 10000 eurot, siis see on ebarealistlik. Ma olen välja mõelnud, et aasta lõpuks tahan olla kõrvale pannud vähemalt 2000 eurot. Sinna läheb lisaks kõik see raha, mis on teenitud lisatöödega. Näiteks honorari põhised tööd. Ehk kõik minu tulu on ametlik ja maksustatud. Olen selles asjas väga põhimõtte kindel ja arvan, et aus olla sellistes asjades on väga vajalik, aga see on juba omaette teema.
Neljandaks, võtta rohkem aega endale.
Ehk siis võtta see aeg ja minna näiteks juuksurisse. Olen seda pikalt edasi lükanud, sest ei raatsi. Aga see raha kaob nagunii kuskile mujale ära. Ja ma olen seda väärt. Selle iseendale aja võtmise alla käib ka näiteks soov käia aegaajalt keraamikas. Või lihtsalt olla. Segamatult.
Viiendaks, see pole küll samast liigist eesmärk, aga teha kõike mida ma teen, suure pühendumise ja innuga.
Olgu selleks siis minu igapäevane põhitöö, lisatööd, lapse kasvatamine, õmblemine või kes teab, ehk mõni muu asi hoopiski, mis aasta jooksul mu teele satub.
 |
| Juhtus kuidagi nii, et mul ei ole ühtegi paremat pilti, kui see mõttetu selfie, mis arsti juurde minnes liftis tehtud. Ja seegi on üle kuu aja vana. |
Kommentaarid
Postita kommentaar