Kuus kuud maailma imet

Veel enne, kui aasta vahetus, tähistasime meie kahte sünnipäeva. Mina sain 25 ja pisike poole aastaseks. Seda kõike eelmisel reedel. Et aastalõpp oli eriti kiire ja sündmuste rohke (jõulud, sünnipäevad ja aasstavahetus kõik ühel nädalal), siis tavapärast kokkuvõtet ja tagasi vaadet möödunud kuule pole jõudnud veel teha. Aga siin ta nüüd on.

Hambad - nüüd on kaks alumist hammast ikka nii väljas kui väljas ja neid üritame ka hoolikalt pesta. Uskumatu, kui teravad need on?! Hambapesu talle seni aga meeldib. Ehk sellepärast, et see sügab ta hambaid ja igemeid. Ma ise arvan, et peagi on ka ülevalt kaks hammast tulemas, aga eks ole näha.

Pepu üles - vahepeal oli asi päris hull. Pidime S'iga koguaeg turvama ja teda valvama, et potsi kuskile ei kukuks. Muidu polekski hullu, aga kuna ta kipub kukkuma nii, et pöörab ennast samal ajal teist pidi, on õnnetus kerge tulema,. Ise nimetame seda joogapoosiks.

Suur isu - Suslik saab juba ka lisatoitu püree näol ja talle väga meeldib.

Et ta usinalt roomab ja on väga aktiivne, võttis ta vahepeal vähem juurde kui tavaliselt. Suur poiss on ta ikka. 74 cm ja 9619 g. Uhh, peaaegu aastase lapse mõõdud. Õnneks on pikk poiss ja kõik kenasti proportsioonis.

Muidu on tegemist igati lõbusa ja rõõmsameelse lapsega. Kui palju rõõmu ja helgeid hetki ta nendesse sombustesse päevadesse toob. Eks ole ka raskemaid hetki. Kaks ööd tagasi istusin voodi äärel, pisike süles ja nutsin. Kell oli viis varahommikul. See oli mu elu kohutavaim öö.